Tööalasest rikkumisest teavitamine

Mis on tööalasest rikkumisest teavitamine ja kuhu teavitada?

Tööalasest rikkumisest teavitatakse juhul, kui omatakse infot või on põhjendatud kahtlus, et kooli tegevusega seoses on toimunud tööalane rikkumine.

Rikkumisest teavitamise eesmärk on avastada tööl aset leidnud rikkumised võimalikult varakult, võimaldades need kiiresti ja efektiivselt asutuse sees lahendada.

Tööalasest rikkumisest tuleb teavitada e-posti aadressil vihje@mehaanikakool.ee.

Teavituskanal ei ole mõeldud ebaõige või pahatahtliku teabe esitamiseks.

Millest teavitada?

Tööalasest rikkumisest teavitamine toimub vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) nõuetele ja seaduses välja toodud valdkondades.

Teavitada võib ka muudest tööalastest rikkumistest, mis pole seotud Euroopa Liidu õigusega nagu näiteks:

  • asutuse kordade, sisemiste reeglite mittejärgimine;
  • asutuse väärtuse ja eetika põhimõtetega vastuolus olev tegu või käitumine (diskrimineerimine, ahistamine, töökius, vägivald, ebavõrdne kohtlemine jms);
  • ressursside mittesihipärane kasutamine või nende omastamine;
  • pettus, võltsimine, korruptsioon: ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine, altkäemaksu küsimine, pakkumine, andmine või vahendamine jm);
  • huvide konflikti olukorras vastuvõetud otsuste tegemine ja taandamiskohustuse täitmata jätmine;
  • töötervishoiureeglite või töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumine, kellegi elu ja tervise ohtu seadmine või kahjustamine;
  • kõigi ülalpool nimetatud rikkumistega seonduva informatsiooni teadlik varjamine.

Tööalasest rikkumisest teavitajal peab olema põhjendatud alus arvata, et rikkumist on alustatud või see on lõpule viidud ning esitatud teave vastab tõele.

Kes võivad rikkumisest teavitada?

Tööalasest rikkumisest võivad teavitada:

  • töölepingulised töötajad;
  • võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud;
  • praktikandid ja vabatahtlikuna tegutsevad isikud;
  • töösuhte sõlmimise protsessis olevad isikud;
  • töösuhte lõpetanud isikud;
  • kooliga lepingueelsetes läbirääkimises olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik;
  • lepingupartneri juures mistahes eelnimetatud vormis töötavad isikud.

Kuidas teavitada?

Tööalasest rikkumisest teavitamisel tuleb läbi mõelda, kuidas anda informatsiooni täpselt ja lühidalt – tuua esile kõige olulisem teave ja esitada faktid:

  • Juhtumi sisu ja võimalik tekkinud (tekkiv) kahju.
  • Kus juhtum aset leidis?
  • Millal juhtum toimus?
  • Kes olid juhtumiga seotud (nimi, ametikoht, asutus)?
  • Kas oled rikkumise kahtlusest rääkinud otsesele juhile või kellelegi teisele?
  • Juhul kui on olemas, siis ka tõendusmaterjalid (pildid, dokumendid, kirjavahetus vms).
  • Kuidas informatsiooni teavitajani jõudis ning kas teavitaja oli (on) ka ise antud juhtumiga seotud?

Kuidas teavitusega tegeletakse?

Tööalase rikkumise juhtumi menetlemiseks moodustab kooli direktor komisjoni, kes on oma töös sõltumatu ja erapooletu. Komison tagab rikkumisest teavitanud isiku konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes tema nõusolekul.

Komisjon hindab, kas rikkumisteade kuulub TÕRTKS (§ 2 ja 3) sisulise ja isikulise kohaldamisala alla. Kui teade seaduse kohaldamisalasse ei kuulu, teavitab komisjon sellest rikkumisteate esitanud isikut.

Kui koolil puudub pädevus teate menetlemiseks, edastab komisjon teate viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast teate vastuvõtmist pädevale asutusele, informeerides sellest teavitajat.

Rikkumisest teavitajale antakse tagasisidet nii teate vastuvõtmise, menetluse käigu kui ka järelmeetmete rakendamise kohta.

Tagasiside järelmeetmete rakendamise kohta antakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud või asutusevälise teavituskanali kaudu teavitamise korral põhjendatud juhul kuus kuud pärast rikkumisteate kättesaamist.

Kinnituskirja ja tagasisidet ei edastata, kui:

  • rikkumisest teavitaja on tagasiside andmise otsesõnu keelanud;
  • on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse;
  • teade on esitatud anonüümselt.

Menetlemisele ei kuulu teated:

  • milles sisalduvad andmed ei ole piisavalt täpsed;
  • milles viidatakse isikule, teole, struktuuriüksusele või asutusele umbisikuliselt;
  • mille puhul on tegemist korduva samasisulise rikkumisteatega;
  • mis puudutab vähetähtsat rikkumist.

Teave isikuandmete töötlemise kohta

Isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusega.

Tööalasest rikkumisest teavitamise kord

Avaldatud 23.05.2025. Viimati muudetud 26.05.2025.