Tallinna Tehnoloogiakolledži õpilaste vastuvõtu kord

                                                                                                                                                                         KINNITATUD
                                                                                                                                                                         direktori 30.01.2026
                                                                                                                                                                         käskkirjaga nr 1-2/26/2

TALLINNA TEHNOLOOGIAKOLLEDŽI ÕPILASTE VASTUVÕTU KORD
Kord juhindub haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrusest nr 23 „Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“link opens on new page (RT I, 04.11.2025, 10).

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Tallinna Tehnoloogiakolledži (edaspidi kool) õpilaste kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtu kord (edaspidi vastuvõtu kord) reguleerib õppijakandidaatide (edaspidi kandidaat) vastuvõttu kutseõppe õppekavadele, tagades arusaadava, läbipaistva, kontrollitava vastuvõtu ning kandidaatide võrdse kohtlemise.
1.2. Avalduste vastuvõtt toimub aastaringselt. Kool korraldab avalikke vastuvõtukonkursse või vabade kohtade olemasolul vastuvõttu ka õppeaasta kestel, juba alanud õppetööga õppekavadele.
1.3. Alanud õppetööga õppekavale võetakse õpilasi vastu vabade kohtade olemasolul ja vastu võetav õpilaskandidaat peab täitma samu vastuvõtutingimusi, mis kehtisid vastavale õppekavale vastuvõtukonkursil.
1.4. Vastuvõtu korraldamiseks kinnitab kooli direktor käskkirjaga:
1.4.1. alalise vastuvõtukomisjoni, kuhu kuuluvad õppejuht, õppedirektorid, tugispetsialist, IT-ja digiteenuste juht ning vastuvõtuspetsialist(id);
1.4.2. vastuvõtuks avatud õppekavade loetelu koos õppekohtade arvuga;
1.4.3. vastuvõtu ajakava;
1.4.4. vastuvõtu tingimused, vastuvõtukatsete korralduse, sh võimalikud kohandused ja hindamise korra;
1.4.5.hindamiskomisjoni koosseisud.
1.5. Vastuvõtukord, vastuvõtu ajakava, vastuvõtu tingimused, vastuvõtukatsete korraldus ja hindamise kord avalikustatakse enne vastuvõtuperioodi kooli kodulehel ja elektroonilises keskkonnas SAIS (www.sais.ee) ning selle tingimusi ei muudeta väljakuulutamisest kuni õppetöö alguseni, välja arvatud vääramatu jõu korral või vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamisel.
2. ALALINE VASTUVÕTUKOMISJON
2.1. Alalise vastuvõtukomisjoni ülesanded on:
2.1.1.vastuvõtukonkursside ettevalmistamine ja korraldamine, sh hindamiskomisjonide moodustamiseks nende koosseisude kohta ettepanekute tegemine;
2.1.2.vastuvõtuprotsessi kvaliteetne läbiviimine, sh vastuvõtuga seotud töötajate töö koordineerimine;
2.1.3.hindamiskomisjonide töö juhtimine;
2.1.4.vabade õppekohtade olemasolul aastaringne õpilaskandidaatide vastuvõtt.
2.2. Vastuvõtukomisjoni juht tagab vastuvõttu kaasatud inimeste pädevuse ja ettevalmistuse.
2.3. Tugispetsialist nõustab hindamiskomisjonide liikmeid ja toevajadustega õpilaskandidaate ning vajadusel nende vanemaid (eestkostjaid).
2.4. IT-spetsialistid koostöös haridustehnoloogidega nõustavad ja tagavad hindamiskomisjonide tööks vajaliku IT-lahenduse toimimise ja tulemuste esitamise SAIS-is.
3. HINDAMISKOMISJON
3.1. Hindamiskomisjon moodustatakse igale õppevaldkonnale eraldi, koosneb vähemalt kolmest liikmest ja kinnitatakse direktori käskkirjaga hiljemalt üks kuu enne vastuvõtuvestluse toimumist. Hindamiskomisjoni liikmete arv sõltub kavandatavate õpperühmade arvust ja vastuvõtu ajakavast.
3.2. Hindamiskomisjoni liikmed:
3.2.1.hindavad lähtuvalt vastuvõtutingimustest ja hindamiskriteeriumitest õpilaskandidaatide valmisolekut saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundid;
3.2.2.tagavad õpilaskandidaatide arusaadava, läbipaistva, kontrollitava ja võrdse kohtlemise hindamistegevuses;
3.2.3.hindavad õpilaskandidaatide toevajadust;
3.2.4.koostavad hindamistulemuste protokolli.
4. VASTUVÕTU TINGIMUSED
4.1. Tasemeõppe alustamise nõuded sõltuvad õppekavast:
4.1.1.Kutsekeskhariduse 4. tasemele vastavale õppekavale õppima asumise eeldus on põhiharidus, mida tõendab põhikooli lõputunnistus. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid.
4.1.2.Punktis 4.1.1. nimetatud kompetentside olemasolu on eelduseks sisseastumisavalduse esitamisele. Õppida soovija kompetentse hinnatakse koolis kohapeal sooritatava kirjaliku kompetentsustestiga enne sisseastumisdokumentide esitamist. Testi sooritamine toimub isikut tõendava dokumendi alusel. Tagasiside testi soorituse kohta annab kool hiljemalt kahe nädala jooksul testi sooritamisest juhindudes kooli teabehalduse korrast. Testi sooritamisel tekib õppida soovijal õigus esitada avaldus kutsekeskhariduse õppekavale astumiseks.
4.2. Kutseõppe 4. taseme esmaõppe õppekavale õppima asumise eelduseks on põhiharidus, mida tõendab põhikooli lõputunnistus.
4.2.1.põhjendatud juhtudel võib kool 4. taseme esmaõppe õppekava rakendamisel seada sihtrühmale kõrgema haridusnõude.
4.3. Kutseõppe 5. taseme esmaõppe vastavale õppekavale õppima asumise eeldus on keskharidus, mida tõendab vähemalt kutsekeskhariduse või gümnaasiumi (keskharidus) lõputunnistus.
4.4. Kutseõppe 4. ja 5. taseme jätkuõppe vastavale õppekavale õppimise asumise eeldus on 4. taseme kutseõppe tunnistus ja/või erialaste kompetentside olemasolu. Täpsemad nõuded on kirjeldatud vastuvõtutingimustes ja õppekaval õpingute alustamise nõuetes.
4.5. Kutseõppe 3. taseme esmaõppesse astumiseks peavad olema täidetud vastavale õppekavale õppima asumise eeldused, kuid ei ole nõutav põhihariduse olemasolu.
4.6. Kutseõppe 2. tase on ettevalmistav õpe, mis on põhihariduse omandanud ja veel õppimiskohustuse eas olevatele noortele, kes ei ole leidnud peale põhikooli lõpetamist sobivat edasiõppimise võimalust või vajavad enne järgmisele haridustasemele liikumist tuge, et arendada oma teadmisi ja oskusi. Ettevalmistava õppe alustamise tingimus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.
4.7. Kutsekeskhariduse ja kutsehariduse 3. ja 4. tasemel õppima asumise eelduseks on üldjuhul eesti keele oskus B1 ja 5. taseme kutseõppes B2 tasemel. Keeleoskuse tõendamiseks esitab kandidaat eesti keele kui teise keele riigieksami tunnistuse või eesti keele tasemeeksami tunnistuse või tõendab kompetentse vastuvõtuvestlusel.
4.8. Tasemeõppesse õppima asumise nõuded on kirjeldatud kooli vastava eriala õppekavas ja avalikustatud Tahvel keskkonnas ning kooli kodulehel.
4.9. Koolil on õigus kehtestada vastuvõtutingimused ja korraldada vastuvõtukatseid valides sobiva hindamismetoodika, et hinnata õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks.
4.10. Vastuvõtutingimused, vastuvõtukatsete korralduse, hindamise korra ja võimalikud kohandused kehtestab direktor ning need avalikustatakse hiljemalt vastuvõtukonkursi alguseks.
4.11. Kandidaadil on lubatud vastuvõtuperioodil kandideerida kuni kolmele õppekavale, märkides SAIS-is esimese, teise ja kolmanda eelistuse, kuid õppima asumist saab kinnitada ainult ühel riigieelarvelisel (tasuta) õppekohal.
4.12. Tingimused õppimiseks riigieelarvelisel (tasuta) või riigieelarvevälisel (tasulisel) õppekohal on sätestatud kutseõppeasutuse seaduse §-s 47¹.
5. DOKUMENTIDE ESITAMINE
5.1. Sisseastumine, dokumentide vastuvõtt ja infovahetus toimub infosüsteemis SAIS või paberkandjal koolis kohapeal.
5.2. Õpilaskandidaat märgib avaldusele:
5.2.1. ees- ja perekonnanime;
5.2.2. kontaktandmed, piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul ka vähemalt ühe seadusliku esindaja kontaktandmed;
5.2.3. õppekava nimetuse, millele vastuvõtmist taotletakse;
5.2.4. õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi või kooli poolt kinnitatud dokumendi koopia, kui nõutud haridustaset või kutsekvalifikatsiooni tõendavad andmed ei ole koolile elektroonilise teenuse kaudu registritest kättesaadavad;
5.2.5. muud kooli nõutud andmed või dokumendid.
5.3. Õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja esitab avalduse lähtuvalt kooli vastuvõtu ajakavas esitatud kuupäevadest ning kinnitab avalduse sisseastumise infosüsteemis.
5.4. Kooli sisseastumisel esitab õpilaskandidaat avalduse ning piiratud teovõimega kandidaadi avalduse kinnitab tema lapsevanem või eestkostja (edaspidi esindaja).
5.5. Kui õpilaskandidaadil puudub ligipääs infosüsteemi SAIS-is, vormistab kandidaadi juuresolekul tema avalduse vastuvõtutöötaja.
5.6. Avalduse esitamisega annab kandidaat või tema esindaja koolile nõusoleku pärida riiklikest registritest andmeid, mis on vajalikud õppima asumiseks:
5.6.1. juhul kui õppima asumiseks vajalikud andmed ei kajastu riiklikes registrites, tuleb kandidaadil või tema esindajal esitada originaaldokument või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel vastuvõtukomisjoni liikme poolt kinnitatud koopia;
5.6.2. välisriigis omandatud haridustaseme või kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED);
5.6.3. Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel elav kandidaat esitab dokumendi, milles on märge alalise või kehtiva elamisloa või elamisõiguse kohta, või selle puudumise korral pädeva asutuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendi õpilaskandidaadi seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis.
5.7. Juhul kui kandidaadi sisseastumise protsessis on vaja teha kohandusi lähtuvalt tema hariduslikust erivajadusest, esitab kandidaat või tema esindaja õppe kohandamise vajadust tõendavad dokumendid koos sisseastumise avaldusega.
5.7.1. vastuvõtukomisjon teeb otsuse erisuse kohandamiseks esitatud dokumentide põhjal ja vastavalt kooli võimalustele ning teavitab kandidaati või tema esindajat hiljemalt kolm tööpäeva enne vastuvõtukatse toimumist.
5.8. Vastuvõtu protsessis esitatud dokumentide õigsuse eest vastutab kandidaat või tema esindaja ning need on aluseks vastuvõtu konkursil osalemiseks.
6. NÕUSTAMINE
6.1. Vastuvõtutöötaja nõustab kandidaati või tema esindajat vastuvõtu protsessiga seotud küsimustes:
6.1.1. varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise võimalustest vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmisel;
6.1.2. õppekava eesmärkidest, õpiväljunditest ja kooli õppetöö korraldusest;
6.1.3. kandidaadi potentsiaalile vastava õppekava ja õppekava taseme valikul;
6.1.4. vastuvõtukatsetel ja õppetöös vajadusel rakendatavatest võimalikest kohandustest;
6.1.5. õpilaskodu kasutamise tingimustest ja korrast.
7. VASTUVÕTUKATSETE KORRALDUS
7.1. Vastuvõtukatsete aeg määratakse direktori käskkirjaga kinnitatud “Vastuvõtu ajakavas”link opens on new page. Vastuvõtukatsete korraldus on kirjeldatud direktori käskkirjaga kinnitatud “Vastuvõtu tingimused, vastuvõtukatsete korraldus ja hindamise kord”.
7.2. Katse toimumise kellaaeg saadetakse avalduse esitamisel õpilaskandidaadi e-posti aadressile.
7.3. Vastuvõtukatsed tuleb sooritada määratud ajal ja kohas, mitteilmumisel langeb kandidaat konkurentsist välja.
7.4. Kutsekeskhariduse 4. taseme vastuvõtukatse koosneb kolmest etapist, mille maksimumtulemus saab olla 100 punkti.
7.4.1. Esimeses etapis võetakse arvesse valitud hinded ning lõpueksamite tulemused põhikooli lõputunnistuselt;
7.4.1.1. koolil on õigus piirata negatiivse hindega kandideerimist õppekavale, kui negatiivselt hinnatud õppeaines omandatavad ainealased teadmised on õppekaval õppimise eelduseks;
7.4.1.2. kui kandidaadil puudub “Vastuvõtu tingimused, vastuvõtukatsete korraldus ja hindamise korras” toodud ainetes hinne või eksami tulemus, siis asendatakse see hindega “0”;
7.4.1.3. kandidaadid, kes ei ole eelneval õppetasemel õppinud eesti keelt teise keelena ja/või eesti keelt, kuid kellel on eesti keele oskus, peavad sooritama keeletesti või esitama keeletaseme tunnistuse ning nendele lisakstakse puuduva hinde asemele hinne “3”; 
7.4.1.4. õppeaine eesti keel hinde võib asendada hindega eesti keel teise keelena, kui kandidaadi keeletase on vastuvõtuprotsessis hinnatud keeletestiga. Kandidaadi keeletaset hinnatakse koolis kohapeal sooritatava testiga enne sisseastumisdokumentide esitamist. Testi sooritamine toimub isikut tõendava dokumendi alusel. Tagasiside testi soorituse kohta annab kool hiljemalt kahe nädala jooksul testi sooritamisest, juhindudes kooli teabehalduse korrast.
7.4.2. Vastuvõtukatse teise ja kolmandasse etappi kutsutakse kandidaadid, kes on läbinud esimese etapi.
7.4.3. Vastuvõtukatse teine ja kolmas etapp toimuvad koolis etteantud kuupäeval üldteadmiste testi sooritamisena ning individuaalse või grupivestlusena, mis võib sisaldada erialast testi või töökatset.
7.5. Kutseõppe 3., 4. ja 5. taseme esmaõppe vastuvõtukatse võib koosneda ühest või kahest etapist, mille maksimumtulemus saab olla 100 punkti.
7.6. Kutseõppe 4. ja 5. taseme jätkuõppe vastuvõtukatse koosneb ühest etapist, mille maksimumtulemus saab olla 100 punkti.
7.7. Vastuvõtukatsele tulles esitab kandidaat enda isikut tõendava dokumendi.
8. HINDAMINE
8.1. Vastuvõtukatsete eesmärk on asjakohaseid hindamismeetodeid kasutades välja selgitada õpilaskandidaadi:
8.1.1. valmisolek saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundid;
8.1.2. toevajadus, et tagada vajalikud tugiteenused õppeperioodi algusest.
8.2. Hindamine ja selle tulemus protokollitakse.
8.3. Juhul kui kandidaat on esitanud avalduse SAIS-is, kuid ei ilmu vastuvõtukatsele, märgitakse tema tulemuseks 0 (null) punkti ning vastuvõtukatsete protokolli ja SAIS-i pingeritta kantakse automaatne märge „konkurentsist väljas“.
8.4. Õpilaskandidaatide hindamisel lähtutakse valdkonnapõhistest hindamiskriteeriumidest, mis on kehtestatud direktori käskkirjaga “Vastuvõtutingimused, vastuvõtukatsete korraldus ja hindamise kord”.
8.5. Hindamiskomisjoni otsused protokollitakse.
8.6. Vastuvõtukatse(te) tulemuste alusel moodustatakse kandidaatidest pingerida, mis avalikustatakse kodeeritult vastuvõtukonkursi ajakavas määratud kuupäevaks.
8.7. Pingerea alusel tehakse õpilaskandidaatidele ettepanek õppekoha vastuvõtmiseks alustades tema SAIS-is märgitud esimesest eelistusest.
8.8. Õppekoha vastuvõtmise ettepaneku saanud kandidaat kinnitab õppima asumise ettenähtud tähtaja jooksul, kinnituse puudumisel tehakse ettepanek pingerea järgmisele kandidaadile.
8.9. Õpilaskandidaadile, kes ei osutu esmase pingerea alusel valituks, saadetakse teade tema kohast ootenimekirja pingereas.
8.10. Õpilaskandidaatidele, kes vastuvõtukatsetel saavutavad kehtestatud lävendist madalama tulemuse, ei pakuta õppekohta ning nad on automaatselt konkurentsist/ pingereast väljas.
9. VASTUVÕTU TULEMUSTEST TEAVITAMINE
9.1. Vastuvõtukomisjoni otsus avaldatakse SAIS-is hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtukatse toimumist. Kandidaadid saavad teavituse komisjoni otsuse kohta elektrooniliselt SAIS-i kaudu.
9.2. Kooli õppima asumise kinnitab kandidaat või tema esindaja elektroonselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooli määratud tähtajaks.
9.3. Kui ettepaneku saanud kandidaat ei kinnita määratud tähtaja jooksul õppima asumist, tehakse tema suhtes põhjendatud mittevastuvõtmise otsus, millest teda teavitatakse SAIS-is.
9.4. Kui kooli vastuvõtmise ettepaneku saanud õpilaskandidaat loobub õppima asumise kinnitamisest ettenähtud perioodi jooksul, võidakse teha ettepanek paremusjärjestuses järgmisele vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile.
9.5. Kui ettepaneku saanud järgmine kandidaat ei kinnita määratud tähtaja jooksul kooli õppima asumist, tehakse tema suhtes põhjendatud mittevastuvõtmise otsus. Õpilaskandidaati teavitatakse otsusest viivitamatult.
9.6. Vastuvõtukomisjon teeb ettepaneku direktorile:
9.6.1. õpperühma avamiseks, kui õppekohal õppima asumise on kinnitanud dokumendis “Vastuvõtuks avatud õppekavad ja õppekohtade arvud” määratud minimaalne arv kandidaate. Direktori käskkirjaga arvatakse õppijad nimekirja hiljemalt õppetöö alguseks;
9.6.2. vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamiseks haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ § 4 alusel.
9.7. Hiljemalt õppetöö alguseks kantakse õppima asumise ettepaneku vastu võtnud õpilaskandidaadid kooli õpilaste nimekirja. Õpilaste nimekirja kantud õpilased registreeritakse Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS).
9.8. Õppijate nimekirja kinnitatud õppijad jaotatakse rühmadesse perekonnanime tähestikulises järjekorras. Rühmanumbri saab õppija teada kooli koduleheküljelt augusti lõpus enne õppetöö algust, rühmanumber ei kajastu SAIS-is.
10. TÄIENDAV VASTUVÕTUKONKURSS
10.1. Kool võib enne õppekaval õppetöö algust või pärast vastuvõtutulemuste avalikustamist korraldada vabadele kohtadele täiendava vastuvõtukonkursi.
10.2. Täiendaval vastuvõtul kehtivad samad vastuvõtutingimused, vastuvõtukatsete korraldus ja hindamise kord, mis esmasel vastuvõtul.
10.3. Alanud õppetööga õppekavale vastuvõtmisel peab kandidaat täitma samad vastuvõtutingimused, mis kehtisid vastaval õppekaval vastuvõtukonkursi ajal. Üldjuhul võimaldatakse kandideerimine/õppima asumine kuni kahe esimese õppekuu jooksul.
10.4. Täiendaval vastuvõtul on kandidaadil õigus kasutada põhivastuvõtul sooritatud vastuvõtukatsete tulemusi kui ta kandideerib põhivastuvõtuga samas valdkonnas olevale õppekavale.