Eriala kirjeldus

Kinnisvarahooldaja õppekaval on võimalikud spetsialiseerumised. Olenevalt õpilaskandidaatide hulgast komplekteeritakse mõlemale spetsialiseerumisele eraldi grupid või avatakse üks grupp, kus õppijad 

a) Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööde tegemine; 

b) Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööde tegemine. 

Tööülesanded sisaldavad tulenevalt spetsialiseerumisest kas ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi ja rajatiste vahetut hooldamist ja sellega seonduvate tööülesannete täitmist või ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tegevusi, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Keerulisemate tööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest

Kinnisvarahooldajale õpetatakse mitmeid igapäevaelus vajalikke algteadmisi ja -oskusi erinevate töödes, nagu müüri ladumine, maalritööd, kuivkrohvitööd, plaatimitööd, krundihooldus, spetsiifilised puhastustööd, puidutöö alused, lukksepa- ja elektritöö alused, vee- ja ventilatsioonisüsteemide hooldustööd. Töö eeldab jooniste ja skeemide lugemisoskust ning tööks vajalike materjalide kuluarvutusi. 

Kinnisvarahooldaja järgib töö tegemisel tootja kasutusjuhendeid, hoolduskava ja hooldusplaani, korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Töötamisel järgib keskkonnasäästlikke töövõtteid, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning kasutab materjale säästlikult.

Töös on olulised koostöö ja osalemine meeskonnatöös. Kinnisvarahooldaja kasutab oma töös infotehnoloogilisi vahendeid ning erialast sõnavara eesti- ja inglise keeles.

Eriala omandamine toimub koolis teooria- ja praktiliste tööde tundides ning ettevõttes praktikal. Praktikaettevõtted on valdavalt Tallinnad ja Harjumaal tegutsevad kinnisvarahoolduse ja ehituse valdkonnas. Praktikat võib sooritada EU liikmesriigis kandideerides praktikaprojektides. Eriala lõpetamisel on kutseeksami läbimisel võimalus saada kutsetunnistus Kinnisvarahooldaja, tase 4. Edasiõppimise võimalused on Mehaanikakoolis, jätkuõppe õppekaval Kinnisvara heakorra meister, tase 5  või Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Õpikeskkond

Teooria- ja praktilise õppe läbiviimiseks on koolis heal tasemel sisustusega õpperuumid. Õppijale on tagatud piisavad võimalused omandada teadmised kutseala faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta ning saavutada võimekus teadmisi rakendada tööülesannete täitmiseks, erialaste oskuste praktiliseks harjutamiseks ja vilumuse saavutamiseks. Õppetöös kasutatakse professionaalse töökoja varustust, näiteks 

pooleliolev maja töökojas, kus saab harjutada uste akende paigaldamist, põranda ja seinte soojustamist;

plaatimis- ja maalritööde harjutuskohad;

kõnniteekivide paigaldamise koht nii ruumis kui õues;

territooriumi hooldamise tööriistad ja masinad;

puhastutööde teostamise õppeklass;

elektrotehnika labor; elektriinstallatsiooni labor;

puidutööde vahendid ja seadmed;

lukksepatööde teostamise klass;

torutööde klass; küttesüsteemide klass; ventilatsioonisüsteemide õppimise vahendid;

Kutsestandard

www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10756460

Õpikeskkond